Tori on ikka nii-nii hea.
Ja teatrikirjandus hakkab ka meeldima. Kui Tšehhovi läbi saan, siis võtan teised ka järjest ette ja üritan ennast natuke harida. Muidu on loll tunne, ikka väga loll. Mõnikord on tarkade inimestega halb suhelda, vähemalt siis kui nad üritavad sinus mingit iva leida ja kohe mitte ei õnnestu.
Ja Unt on ikkagi nii armas. Ka selle pühapäevase kollase pluusiga.
Hing ihkab muutusi. Samas see on ju mõistetav, sest hing on mul positiivselt meelestatud. Kärsitu olen küll.
Kirjutama ei tõmba viimasel ajal ja sellest on natuke kahju. Isegi mõtteid ja ideesid ei ole olnud, neist tunnen ka juba puudust. Sest midagi võiks ju olla. Õhus kas või.
8.03.04. 19.57.
Isegi hea on olla.
Nüüd siis on mul monoloog peas. Aga kas ma selle nii, nagu ma teda peas esitan, ka lavakas teen, seda ma küll ei tea. Ma loodan vähemalt. Kui närvi ei lähe siis on vat enam-vähem.
Hea on olla, et mul on nagu elu või midagi, ei jõua mingeid tobedusi välja mõelda, aga väsinud ka ei ole. Igasugu meeldivaid asju on vaja teha. Mõnna mõnna.
Ja mul tuli ju laul ka päris ilusasti välja juba. Ma arvan, et mingi koha ma äkki siiski võidan lauluvõistlusel. Olen ju peale kõige muu ilus ja tark...
Leen on üdini hea. Režissöör Ranno ütles, et kõik kes osad sarjas said meenutaid oma karakterit. Teate välimus on väga petlik. Või appi olen silmakirjalik. Aga vahet ju pole tegelikult. Kui pen üdini head Leenu mängima siis on mul vähemalt mida mängida, muidu ma peaks lihtsalt olema.
Muide seal on üks Alo ja ta on minu arust täielik Timo teisik. Mängib sellist mägilikku(kurat kas see on nüüd suure või väikese tähega???) tüüpi.
¶ 12:24 PM
Kõigepealt. Marion on tore või nii. Ikka üllatab ja ta oskab jeelt hästi valetada. Või siis mitte rääkida, aga see nagu meeldib mulle. Et natuke on nagu see tunne, et heh ma ju tean mis ta tegema peaks ja talle jõudis ka kohale. Igatahes teda näeb varsti.
Raisk muidugi ka, sest mul pole monoloog ikka üldse peas. Ma küll kujutan seda ette, aga vist tuleb niru ma kardan. Aga noh ma olen ikka veel igas suhtes ootaval positsioonil.
Mulle meelidvad inimesed, kel on oma seisukoht, sest siis ei pea neile istet pakkuma...Aga see ei ole minu välja mõeldud. Kahjuks.
Igast asju on vaja teha...Jõuab.
Ja muutusi olen hakanud ka ootama. Ja muidugi kevad. Teda ma ootan juba veebruari algusest. Ta tuleb. Ja muutused ka. Kuigi võiks nagu teada midagi. Vähemalt sellist üldist...
Aga õppima peaks ma veidikenegi hoolsamalt. Et oleks soovitatav või nii.
Igatahes. Nüüd ma siis mängin filmis. Leen olen. Tere. Jah ma olen nohik, aga see on minu eelis. Olen teist mitmeid kordi targem! Huvitav igatahes, et näeb ära mis moodi need asjad käivad. Ja armas asi on ka sellega seoses. Et see, kes seda korraldab, teab mind juba nägu-, nimepidi. Mulle see meeldib. Et olen meelde jäänud või midagi. Ja ta on ise ka armas. Vot siis.
Nüüd oleks veel hea, kui ma lauluvõistlusel ka koha saaks. Kolmas oleks ka tore isegi. Aga võib-olla läheb see kunagine väiksena võidetud esimene koht arvesse...
Siis on põhimõtteliselt nii, et käin korra elus ära teatrilaval ja filmis ja siis laulmisega paistan ka silma...
Ja “asjade seis” on ikka jube hea. Miks peab nii palju andekaid inimesi olema??? See tuleb praegu kadedusest. Ja ma olen ju vastik ka praegu. Õel.
Jaan paluna anna andeks. Ja teised ka. Aga nende peale ma vist nii kade ei ole. Aga ikkagi. Palun ärge olge pahased. Tegelikult ma ju ei taha halb ja vastik olla.
03.03.04. 19.47.
¶ 12:24 PM